Arutelu:Waldorfi pedagoogika
Äkki oleks siia võimalik saada suunamine "steinerpedagoogika" alt – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 193.40.5.245 (arutelu • kaastöö).
- Ümbersuunamislehti saab teha ka sisse logimata. Ave Maria 22. jaanuar 2010, kell 11:22 (UTC)
Siselingid tuleb üle vaadata. Andres 1. jaanuar 2011, kell 11:40 (EET)
Nii ei saa pärisnimelist täiendit liita või kui vastav võõrsõna teha, ei saa seal olla w-tähte. Peaks olema Waldorfi pedagoogika ja Waldorfi kool. [1] 193.40.10.181 27. aprill 2011, kell 12:35 (EEST)
- Jah, õige. Andres 27. aprill 2011, kell 16:49 (EEST)
- Õige kyll, aga vale ka. Ei ole nimelt mingit Waldorfi, kelle või mille pedagoogika see oleks. See on vaid pool Waldorf-Astoria sigaretivabriku nimest. Waldorf-pedagoogika oleks sisuliselt parem vorm. EKI otsused tehakse tihtipeale järelemõtlematult ja sisusse syvenemata. --Oop 5. mai 2011, kell 17:53 (EEST)
- Ma ei saa sellest argumendist aru. Mis siis, et on tegu poole nimega? Sama hästi võiks öelda, et samal põhjusel pole "Waldorf-pedagoogika" õige. Andres 5. mai 2011, kell 21:55 (EEST)
- Kysimus ei ole pooles nimes. Kysimus on selles, et Waldorf pole ei pedagoogikateooria autor ega sellelaadse pedagoogika leviku regioon, millele omastav kääne tavakasutuses vihjab. See on lihtsalt ajaloolises traditsioonis kylge jäänud nimi, mis tähistab teatavat koolityypi ja pedagoogikapraktikat. (Et eesti keeles tegelikult "Waldorfi pedagoogikast" ja "Waldorfi koolidest" ei räägita, pole kyll EKI-le mingi argument, ent meil võiks tegelikkusega natuke tihedam side olla.) - (Muuseas - mille yle ma kyll diskuteerima ei tahaks hakata -, uuem ortograafia lubab ja isegi eelistab nimede algkuju muutumatuks jätmist pärisnimedest tuletatud sõnades nagu wagnerlik. Näide ei ole täpselt samalaadne kui siin, ent demonstreerib võõrtähepelguse nõrgenemist eesti õigekirjas.) --Oop 6. mai 2011, kell 00:54 (EEST)
- Waldorf-pedagoogika tundub selle juhtumi puhul kohasem kui Waldorfi pedagoogika ja Waldorfi kool. Kõnekeeles olen kuulnud üksnes Waldorf-kooli (justnimelt ühe hingetõmbega ehk liitsõnana). Ssgreporter 6. mai 2011, kell 01:12 (EEST)
- Kysimus ei ole pooles nimes. Kysimus on selles, et Waldorf pole ei pedagoogikateooria autor ega sellelaadse pedagoogika leviku regioon, millele omastav kääne tavakasutuses vihjab. See on lihtsalt ajaloolises traditsioonis kylge jäänud nimi, mis tähistab teatavat koolityypi ja pedagoogikapraktikat. (Et eesti keeles tegelikult "Waldorfi pedagoogikast" ja "Waldorfi koolidest" ei räägita, pole kyll EKI-le mingi argument, ent meil võiks tegelikkusega natuke tihedam side olla.) - (Muuseas - mille yle ma kyll diskuteerima ei tahaks hakata -, uuem ortograafia lubab ja isegi eelistab nimede algkuju muutumatuks jätmist pärisnimedest tuletatud sõnades nagu wagnerlik. Näide ei ole täpselt samalaadne kui siin, ent demonstreerib võõrtähepelguse nõrgenemist eesti õigekirjas.) --Oop 6. mai 2011, kell 00:54 (EEST)
- Ma ei saa sellest argumendist aru. Mis siis, et on tegu poole nimega? Sama hästi võiks öelda, et samal põhjusel pole "Waldorf-pedagoogika" õige. Andres 5. mai 2011, kell 21:55 (EEST)
- Õige kyll, aga vale ka. Ei ole nimelt mingit Waldorfi, kelle või mille pedagoogika see oleks. See on vaid pool Waldorf-Astoria sigaretivabriku nimest. Waldorf-pedagoogika oleks sisuliselt parem vorm. EKI otsused tehakse tihtipeale järelemõtlematult ja sisusse syvenemata. --Oop 5. mai 2011, kell 17:53 (EEST)
Ma saan sellest küll aru, kui öeldakse et EKI soovitused on keelepraktikaga vastuolus. Aga see iseenesest ei tähenda midagi, sest kui selliseid vastuolusid poleks, siis polekski keelekorraldust tarvis.
Aga ma ei saa aru, miks "Waldorf-pedagoogika" õigem on kui "Waldorfi pedagoogika". Miks seda, mida ei tohi omastavasse käändesse panna, võib nimetavas käändes sõnaga liita? Miks argumendid esimese vastu ei pöördu ka teise vastu? Andres 6. mai 2011, kell 08:40 (EEST)
- Omastava ja nimetava käände eri funktsioonide tõttu. Ivanovi pedagoogika on see, mille leiutas Ivanov. Vrdl: konna pedagoogika leiutas konn, konn-pedagoogika on konn-tyypi pedagoogika. Liblikujumine, mitte liblika ujumine. --Oop 6. mai 2011, kell 13:01 (EEST)
- Sinu argument oli see, et Waldorfi polegi olemas, see on ainult nime osa. Kui see on põhjus, kehtib see ka nimisõnalise kasutamise kohta.
- Omastava tähendused eesti keeles on minu meelest lõputult laiendatavad, põhimõtteliselt võib sellega märkida igasugust suhet. Omastava ja nimetava funktsiooni erinevused, millest Sa räägid, puudutavad ainult liitsõna alguskomponenti.
- Ivanovi pedagoogika ei pruugi olla Ivanovi leiutatud. See võib olla ka Ivanovi kasutatud või muul viisil Ivanoviga seotud. Mis tähendab "konna tüüpi pedagoogika", sellest ma ei saa üldse aru. "Liblika ujumine" võib minu meelest öelda küll, nagu saab öelda "konna ujumine" ja "krooli ujumine". Ja kas tuleks öelda "vitsapedagoogika", "vitsa pedagoogika" või "vitspedagoogika"? Andres 6. mai 2011, kell 14:07 (EEST)
- vitsapedagoogika, aga mitte vitsa pedagoogika. Ssgreporter 7. mai 2011, kell 00:55 (EEST)
- Kas ei või öelda: "see ei ole paituse, vaid vitsa pedagoogika"? Andres 7. mai 2011, kell 02:28 (EEST)
- "Liblika ujumist" harrastab liblikas. Kõnekeeles pole muidugi midagi lahti, kui kasutatakse vorme, mida kirjakeeles ei pruugita. Aga antud juhul käib jutt sellest, et mingit Ivanovi polegi, seega ei saa Ivanovi pedagoogika temaga ka yhelgi viisil seotud olla (v.a olematuse kaudu). Seepärast oleks selgem, kui kasutataks liitsõna. Ning jah, uuema ortograafia muganduspõhimõtetega sobiks isegi waldorfpedagoogika, aga Waldorf-pedagoogika oleks keelekasutuslik kompromiss. Eks ses asjas on ka muidugi yks võimalus pidada EKI-ga mõnd aega kirjavahetust, ent ausalt yteldes olen lähiajal selleks liiga hõivatud. Ah, yldse, hunt sellega. --Oop 7. mai 2011, kell 01:25 (EEST)
- Mul on tegelikult ükstaskõik, kuidas öelda kirjutada:-) Ma vaidlen lihtsalt sellepärast, et ei saa Su argumentidest aru. Kas sellises asjas saab üldse mingeid argumente olla?
- No ma lihtsalt ei saa aru. Kas näiteks Karlssoni iseloom ei ole Karlssoniga seotud? Või oleks selgem, kui öeldakse "karlssoniseloom" või "Karlsson-iseloom", sest Karlssonit pole olemas, mis siis, et tema iseloom on olemas? Andres 7. mai 2011, kell 02:24 (EEST)
- Liblika ujumist harrastab liblikas? Aga hirve kõnnakut? Andres 7. mai 2011, kell 02:28 (EEST)
- Waldorf on olemas küll (ega Oop vist vastupidist väitnudki?), lihtsalt antud pedagoogika pole olnud omane kellelegi ega millelegi antud nime kandvale. Ma ei julge väita, et omastav on igaljuhul vale, aga argumenteerida saab minu meelest küll ja tulekski – selleks et eelistused põhjendatult paika panna. Enne Waldorf-pedagoogika eelistamist, oleks muidugi hea siiski EKI-ga konsulteerida.
- Mis puudutab waldorfpedagoogikat, siis see on minu meelest ikkagi vale. Nimetatud uuem ortograafia käib ju ikkagi ainult võõrnimetuletiste kohta, eks ole? 90.190.114.172 7. mai 2011, kell 09:02 (EEST)
- "Õige on Waldorfi kool, mitte „waldorfkool”." http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=79
- Keeleabi lingile on siin kord juba viidatud, see pole argument. Jutt käibki ju sellest, kas EKI otsus on loogiline ja mõistlik. Teadupärast ei ole EKI koduleht teps mitte ilmutusega saadud pühakiri ning mõnikord muudab EKI ikkagi oma varasemaid otsuseid, kui õnnestub sealt mõni arukam, järeleandlikum või heas tujus inimene toru otsa saada. Mis puutub Waldorfi, siis tsiteerin iseennast nagu Linnar Priimägi: "Ei ole nimelt mingit Waldorfi, kelle või mille pedagoogika see oleks. See on vaid pool Waldorf-Astoria sigaretivabriku nimest." Esimeses sedalaadi koolis käisid vabriku töötajate lapsed ja see on kogu seos. --Oop 8. mai 2011, kell 17:35 (EEST)
- Hea küll, aga kuidas siis nimetavaliselt liidetud liitsõna puhul seos suurem on? Andres 9. mai 2011, kell 01:41 (EEST)
- Keeleabi lingile on siin kord juba viidatud, see pole argument. Jutt käibki ju sellest, kas EKI otsus on loogiline ja mõistlik. Teadupärast ei ole EKI koduleht teps mitte ilmutusega saadud pühakiri ning mõnikord muudab EKI ikkagi oma varasemaid otsuseid, kui õnnestub sealt mõni arukam, järeleandlikum või heas tujus inimene toru otsa saada. Mis puutub Waldorfi, siis tsiteerin iseennast nagu Linnar Priimägi: "Ei ole nimelt mingit Waldorfi, kelle või mille pedagoogika see oleks. See on vaid pool Waldorf-Astoria sigaretivabriku nimest." Esimeses sedalaadi koolis käisid vabriku töötajate lapsed ja see on kogu seos. --Oop 8. mai 2011, kell 17:35 (EEST)
- "Õige on Waldorfi kool, mitte „waldorfkool”." http://keeleabi.eki.ee/index.php?leht=8&id=79
- vitsapedagoogika, aga mitte vitsa pedagoogika. Ssgreporter 7. mai 2011, kell 00:55 (EEST)
Saksa keeles on Waldorfpädagogik ja Waldorfschule. Võib-olla see pole eesti keele puhul argument, kuidas teistes keeltes on, aga arvestada võiks seda ikka. Kui ma nüüd üritan enda jaoks loogiliselt mõelda, siis võiks olla Waldorfi kool (see algne vabriku kool) ja sellest tulenes waldorfpedagoogika (see uut tüüpi pedagoogika), millest tulenesid waldorfkoolid (uut tüüpi, uut pedagoogikat kasutavad koolid). Adeliine 23. veebruar 2012, kell 21:36 (EET)
Waldorfi haridusasutused Eestis, Waldorfi pedagoogika kõrgkoolid ja Waldorfi koolide ühendused on vormistuslikult "pudru ja kapsad". Panin vikindamise mallid. 2001:7D0:87FF:6480:8CB1:8771:D519:32E2 7. märts 2017, kell 15:50 (EET)
Artiklist Waldorfkool Läte, võib-olla saab siit midagi kasutada:
Waldorfi pedagoogika
[muuda lähteteksti]Waldorfi pedagoogika toetub kasvava inimese tundmisele ning inimese arengu tingimuste ja seaduspärasuste arvestamisele. Rudolf Steiner lõi meetodid hingelise ja vaimse tegelikkuse vahetuks uurimiseks ja seega ka inimhinge ja -vaimu uurimiseks. Antropoloogia laiendamine hinge ja vaimu valdkonda on Waldorfi pedagoogika ja Waldorfi koolides töötavate õpetajate tegevuse aluseks. Waldorfi pedagoogika võimaldab sügavamalt arvestada inimese arenguga lapsepõlves ja noorukieas.[1][2] --Andres (arutelu) 24. aprill 2024, kell 11:18 (EEST)